Muud nimed: Piisupi jõgi (ülemjooksul).
Soome lahe vesikonna üks pikemaid jõgesid. Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaa ning kesk- ja alamjooks Harjumaa territooriumil. Jõe valgala on suhteliselt väike, kitsas ja sirbikujuline ning lisajõed lühikesed. Algab Porkuni järvest ja suubub Hara lahte; pikkus 85 km, valgala 453 ruutkilomeetrit.
Jõe ülemjooks asub Pandivere kõrgustikul, kesk- ja alamjooksu ülemine osa Kõrvemaal ning alamjooksu alumine osa Põhja-Eesti rannikumadalikul. Jõe suue asub Hara lahe kagurannikul, Loksa sadama lõunaserva juures.
Lähtest kuni Moe asunduseni voolab jõgi suhteliselt laia, enamasti soise pinnasega ürgoru põhjas ja on peaaegu kogu ulatuses süvendatud ja õgvendatud. Saksi küla kohal läbib jõgi Saksi järve (pindala 15 ha). Sellest umbes 1 km alamal on jõel Vahakulmu veskipaisjärv. Viimasest 3 km edasi asub jõe vasakul kaldal Moe asundus ja piiritusetehas.
Moelt 2-3 km pärast jõuab jõgi Tapa linnani, voolab piki linna kirdeserva ja saab rohkesti lisavett paremast kaldast 0,5 km kaugusel asuvast suurest veerohkest limnokreenist – Imastu allikajärvest.
Tapalt alamal voolab Valgejõgi 9-10 km pikkuselt läbi Lehtse-Pakasjärve-Ohepalu soomassiivi, kust väljub paar kilomeetrit enne Sikka sillani jõudmist. Sealt edasi, kuni Tallinna-Narva maanteeni voolab jõgi läbi enamasti soiste kuuse-, mäbbi- ja männikase segametsade, kus jõesäng on paiguti mõõdukalt ja paiguti tugevalt käänuline.
Alamjooksul, Valgejõe külast peale, ümbritsevad jõge enamasti liivase pinnasega kuivad männikud ja jõe kaldal on mitu väikest küla. Alates Vanakülast kuni suudmeni (ligi 25 km) voolab jõgi vääneldes kaunis järskude nõlvadega ürgorus, moodustades rohkesti kärestikke ja mitu astangut. Vahetult enne merre suubumist läbib Loksa linna. Jõe suue asub Loksa sadama lõunaserva juures.
Kalanduslikult on Valgejõgi väga väärtuslik. Jõe ülemjooks ja enamus keskjooksust kuulub forellijõe ja alamjooks produktiivse forelli-harjuse-lõhe jõe tüüpi. Valgejõgi on praegu üks väheseid suuremaid jõgesid, kus koevad arvukamalt lõhi ja meriforell ja mida peaaegu kogu ulatuses asustab jõeforell.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001
Rahvapärimuste järgi olnud Valgejõgi 13. sajandil nii veerohke, et Taani laevad tulnud Soome lahest Porkuni alla. Selle järgi nimatatakse ka Porkunist Võhmetu-Lemmküla poole suunduvat orgu Taani oruks.