Muud nimed: Tõdva, Tedva, Hüüru, Topi, Saku jõgi.
Kesk-Harjumaal asuv jõgi. Algab Nabala külast 3,5 km lääneedela pool ja suubub Soome lahte; pikkus 64 km, valgala 316 ruutkilomeetrit. 1 km enne merre suubumist (Viti külas) pöördub jõgi edelasse.

Ülemjooksul voolab jõgi läbi Nabala, Sausti ja Saku soo, mis on suures osas kultuuristatud. Keskjooksu alguses läbib jõgi mitu küla ja Saku aleviku, kus asub suur õlletehas, mitu muud tööstus- ja ehitusettevõtet, uurimisasutusi jm., palju suvilaid ja Juuliku veisefarm. Alamjooksul Vääna külas, Vääna-Jõesuus ja Vitil paikneb jõe kaldail ja läheduses sadu suvilaid ja mitu puhkebaasi.
Ülemjooksul ja kohati ka keskjooksul on jõgi süvendatud ja õgvendatud, enamuses pikkuses aga voolab looduslikus sängis. Jõe kaldad on ülemjooksul kuni Sakuni madalad, kesk- ja alamjooksul enamasti kõrged. Jõe keskmine lang on 0,69 m/km. Lang on suurim keskjooksul 4 km lõigus Vatsla ja Vahi küla vahemikus. Vahi külas on jõel väike joastik, kus vesi langeb astmena. Vesiveskid on jõel varem olnud varem Saku ja Hüüru mõisas.

Kirjanduse andmeil käivad Vääna jões kudemas lõhi, meriforell, vimb ja jõesilm; jões leidub jõeforelli ja teibi ning sinna tõuseb merest ka noorangerjaid (zur Mühlen, 1898; Soonpää, 1957; Erm, 1967; Ristkok, 1978, 1993). Vimb tõuseb tavaliselt Tugamanni paisuni, harva ka kõrgemale. Vääna jõe kesk- ja alamjooks kuuluvad heade forellijõgede hulka. N. Mikelsaare (1984) järgi on jõgi üks jõesilmurikkamaid.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001