Tuuljärv

Posted by
|

(Tuulejärv, Suur Plaksi järv)

Tuulijärve absoluutne kõrgus on 257 m, seega on ta kõrgeimal asuv järv Eestis. Suurest Munamäest on ta 1 km lõuna pool ja Suure Munamäe vaatetornist hästi nähtav. Selle kirde-edelasuunalise väikejärve (3,5 ha) sügavus on kirdeosas 18,0 m (keskmine sügavus 4,8 m). Järv asub kultuurmaastikus, suurte moreenkuplite alal. Ümbruses on ülekaalus põllu- ja heinamaad, lõuna- ja edelaküljel leidub segametsa. Kaldad on võrdlemisi madalad, soostunud ja mudastunud, põhja katab kuni 5 m paksune mudakiht.

Läbivool on nõrk. Vett toovad edelast suurest allikast algav Sillaniidu oja ja paljud allikad põhjakaldal. Väljavool on kirdesopist Järvepera oja kaudu Vasknasse.

Tuulijärve vesi on suvel tugevasti kihistunud (1957. a. juulis temperatuurivahe 16,6 kraadi), hüppekiht asus 4 ja 5 m vahel. Põhjakihtides puudub hapnik. Pruunikaskollane vesi on läbipaistev (3,9-4,5 m).

Tuulijärv on väga liigirikas (26 liiki). Järve taimhõljum on vähene, loomhõljum veidi rikkalikum. Põhjaloomastikku leidub vähe. Järve põhjas esineb erakordselt rohkesti pruune pilvvetikaid, nn. järveploome.

Kalu on 8 või 9 liiki (särg, ahven, haug, linask, kiisk, koger, roosärg, luts, lepamaim(?)), kuid erilisi saake pole see järv andnud.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad