Tsolgo küla kaguserval asuv loode-kagu suunas piklik järv, mille absoluutne kõrgus on 77,6 m, pindala 9,2 ha, suurim sügavus keskosas 19,2 m (keskmine sügavus 5,3 m). Kaldad on madalad, valdavalt liivased. Loodekalda läheduses leidub õõtsikut. Kaldavööde on enamasti liivane. Sügavamal katab põhja peeneteraline pruun muda.

Läbivool on väga nõrk. Vesi on rohekaskollane, vähese läbipaistvusega (1,4-1,7 m) ja tugevasti kihistunud.

Taimestik oli 1961. a. liikide arvult keskmine (18 liiki), kuid vähene. Veepinnal oli õige vähe kilbukat ja jõgitakjat (ujuvat?), põhjas leidus vesikatku, ogateravat penikeelt, haruldast mõru vesipipart jm.

Planktonit on järves keskmisel hulgal. Leidus haruldasi ikkesvetikaid. Vee õitsemine suvel on tõenäoline. Põhjaloomastik on vaene, kuid sellesse kuulub üks vähetoitelistele järvedele omane väheharjasuss.

Võrdlemisi liigirikka kalafauna moodustavad ahven, haug, latikas, särg, mudamaim, leidub kiiska ja vingerjat.

Järv on hinnatav maastikukaunistajana ja kalastamiseks sobiva veekoguna, samuti ka ujumiskohana ja mõnede haruldaste liikide kasvu- ja elupaigana.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977