Tihu Suurjärv

Posted by
|

(Tihu järv, Tiho järv, Tihu Esimene järv, Männamaa järv)

Hiiumaa keskosas, loode-kagusuunalises vagumuses asub kolmest järvest koosnev aheljärvestik. mis on tuntud Tihu järvede nime all. Kagupoolseim on Tihu Suurjärv, järgnevad Keskmine ja Kolmas järv. L. A. Mellini kaardil kannavad need Männamaa (Mönama) järvede nime.

Tihu Suurjärv on loode-kagu suunas piklik järv, mis asub Männamaa külast 3 km loode pool. Tema absoluutne kõrgus on 12,5 m, pindala 85 ha, sügavus 0,5 m. Enne veetaseme alandamist 1930. a. oli järve pindala veel 139 ha. Kaldad on madalad, enamasti mudased või turbased, leidub õõtsikut. Põhja katab kuni 2,5 m paksune halli muda kiht. Järves on kolm suurt kivi ja neli heinasaart, millel kasvab ka pajusid. Lõunakalda juures olevat liivast ja kruusast põhja.

Läbivool on nõrk. Vett tuleb sisse Keskmisest järvest, ümbritsevast soost ja põhjaallikatest, väljavool on magistraalkraaviks muudetud Luguse jõe kaudu Jausa lahte. Suurvee ajal tõuseb veetase kuni 0,7 m ja järve pindala muutub peaaegu võrdseks varasemaga.

Järve vesi on kollakas, põhjani läbipaistev, hästi segunev ja soojenev. Talvel jääb järv üsna sageli ummuksile. Taimestik koosnes 1958. a. umbes 12 liigist ja kattis peaaegu kogu järve; veepinnal valitsesid ujuv penikeel ja valge vesiroos. Hõljumit ja põhjaloomastikku on järves vähe.

Ehkki korduvalt ummuksisse jäänud, on kalastik võrdlemisi liigirikas, arvatavasti tänu ühendusele merega. Kõige enam olevat haugi, leidub ahvenat ja kokre, esinevad mudamaim, särg, teib ja luts.

Huvitava veelinnustiku tõttu on järv ornitoloogilise kaitsealana kohaliku kaitse alla võetud. Eriti palju linde peatub siin rände ajal.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad