(Tihu väikejärv)

Hiiumaa keskosas, loode-kagusuunalises vagumuses asub kolmest järvest koosnev aheljärvestik. mis on tuntud Tihu järvede nime all. Kagupoolseim on Tihu Suurjärv, järgnevad Keskmine ja Kolmas järv. L. A. Mellini kaardil kannavad need Männamaa (Mönama) järvede nime.

Tihu Kolmas järv asub Keskmisest järvest 360 m loode pool, Männamaa külast 3 km loodes. Tema pindala 4,6 ha, sügavus 1,5 m. Seoses teiste Tihu järvede veetaseme alandamisega on ka selle järve veepind alanenud 0,5 m võrra. Järve piirab soo, ainult edelas ulatub kaldani männimets. Kaldad on soostunud, põhi kaetud mudaga, mille all on pehme savi. Kõige sügavam on järve edelaosa; seal on ka väike supluskoht.

Läbivool on nõrk. Vett tuleb sisse kraavi kaudu ümbritsevast soost, väljavool on kraavi kaudu Keskmisse järve. Suurvee ajal muutub järve pindala peaaegu võrdseks varasemaga.

Järve vesi on oranźika värvusega, põhjani läbipaistev, hästi segunev ja soojenev. Talvel jääb järv üsna tõenäoliselt ummuksile.

Taimestik koosnes 1958. a. umbes 15 liigist ja kattis peaaegu kogu järve; veepinnal valitsesid ujuv penikeel ja valge vesiroos. Hõljumit ja põhjaloomastikku on järves vähe. Väheses põhjaloomastikus esineb ka apteegikaan.

Kalastikus esinevad ahven, särg, haug, koger

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977