Tihu Keskmine järv

Posted by
|

(Tihu väikejärv, Tihu Teine järv)

Hiiumaa keskosas, loode-kagusuunalises vagumuses asub kolmest järvest koosnev aheljärvestik, mis on tuntud Tihu järvede nime all. Kagupoolseim on Tihu Suurjärv, järgnevad Keskmine ja Kolmas järv. L. A. Mellini kaardil kannavad need Männamaa (Mönama) järvede nime.

Tihu Keskmine järv asub Suurjärvest 600 m loode pool, Männamaa külast 3 km loodes. Tema pindala 2,7 ha, sügavus 0,6 m. Järve veetaset alandati 1938. a. 0,75 m võrra. Järve lähim ümbrus on soostunud, turba all on vettpidava kihina savikas kruus. Kaugemal kasvab männi- ja kuusemets. Kaldad on madalad, enamasti mudased või turbased. Põhja katab kuni muda.

Läbivool pole kuigi tugev. Vett tuleb sisse Tihu Kolmandast järvest ja ümbritsevast soost, väljavool on Suurjärve. Suurvee ajal muutub järve pindala peaaegu võrdseks varasemaga.

Järve vesi on oranźi värvusega, põhjani läbipaistev, hästi segunev ja soojenev. Talvel jääb järv üsna sageli ummuksile.

Taimestik koosnes 1958. a. umbes 16 liigist ja kattis peaaegu kogu järve; veepinnal valitsesid ujuv penikeel ja valge vesiroos. Hõljumit ja põhjaloomastikku on järves vähe. V. Kõvask on leidnud siit ühe haruldase ikkesvetika, zooplanktonis leidub küürikut ja mitmeid teisi haruldusi. Väheses põhjaloomastikus esineb ka apteegikaan.

Kalastikus on esikohal ahven; leidub kokre, haugi

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad