Jõgeva maakonnas, Järve külast umbes 5 km põhjakirde pool asuv 27 ha suurune järv on tuntud ka Saaremõisa järve ja Saarjärve nime all. Järve suurim sügavus on 5,6 m, keskmine sügavus 4,2 m. Järve ümbritsevad suured kuuse- ja männimetsad, soine heinamaa ja raba. Lõunast ulatub järve ilusa männimetsaga poolsaar, nn. Lustsaar, mis varem on olnud saar ja andnud järvele nime, pärast veetaseme alandamist aga kaldaga liitunud. Lustsaarest jääb lääne poole veel teinegi pisike poolsaar. Kaldad on järve põhja- ja lääneosas kõvad ja liivased, mujal pehmed ja mudased. Järve kirdekaldal, metsvahi talu juures on hea ujumiskoht.
Läbivool toimub praktiliselt ainult suurvee ajal. Vesi on rohekaskollane või kollane, vähe läbipaistev (1,1-1,3 m) ning märgatavalt kihistunud. Taimestikku oli 1951. a. järves keskmiselt, kuid liike rohkesti (25).
Kalastikus leidub rohkesti latikat, särge ja roosärge, esinevad haug, nurg, linask, koger, kiisk, hink ja võib-olla vingerjas. Saare järv kuulub latika-haugi järvede hulka ning võib anda kala kuni 20 kg/ha.
Silmapaistva ilu tõttu on Saare järv võetud looduskaitse alla.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977