Rõuge Valgjärv

Posted by
|

(Valgejärv, Jaanipeebu järv)

Võru maakonnas, Haanja kõrgustiku lääneosa lõhestavas kuni 75 m sügavuses loode-kagusuunalises Rõuge ürgorus leidub seitse järve (kagust lugedes Valg-, Liin-, Suur-, Kauss-, Ratas-, Tõug- ja Kahrila järv) ja üks järvik (Valgjärvest eraldunud Perajärv). Teiste Eesti järvedega võrreldes on siinsed järved erakordselt sügavad.

Rõuge Valgjärv on loode-kagu suunas piklik järv, Rõuge alevikust umbes 0,5 km kagus. Järve pindala on 3,9 ha, suurim sügavus loodeosas kuni 12,6 m, millest puhast vett on umbes 11 m (keskmine sügavus 4,4 m). Edelapoolne kõrge metsane oruveer laskub järsult järveni, mujal on kaldad laugemad, kuid kõvad, kagu- ja loodeotsas isegi soised. Järve kaguotsa lähedal on ujumiskoht. Valgjärve kagusopist on 20. sajandi jooksul eraldunud pisike Perajärv. Põhi on enamasti mudane. Mudakiht on M. zur Mühleni arvates kuni 5,75 m paksune.

Peamiselt allikatest toituv järv. Loodeotsast lähtuv ojake voolab Rõuge Suurjärve. Järve vesi on kollakasrohelise värvusega ning keskmise läbipaistvusega (2,9-3,0 m) ja tugevasti kihistunud.

Taimestik hõivas 1972. a. võrdlemisi vähene, kuid liigirikas (koosnes 28 liigist). Zooplanktonis leidub järve-jämekoodikut. Ka järve põhjaloomastik sisaldab haruldusi.

Kalastik koosneb järgmistest liikidest: särg, ahven, haug, nurg, hink ja ojasilm.

Järve põhjakaldal olev muistne eesti linnus on olnud kasutusel meie ajaarvamise 6.-11. sajandil. Sealt on leitud mitmesuguseid töö- ja tarberiistu, oda- ja nooleotsi, ehteid ja palju savinõude kilde, aga ka kopra, piisoni, hirve jt. loomade luid. nagu näitavad kuus põlenud kihti, on linnus kuus korda maha põletatud ja uuesti üles ehitatud.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad