Võru maakonnas, Haanja kõrgustiku lääneosa lõhestavas kuni 75 m sügavuses loode-kagusuunalises Rõuge ürgorus leidub seitse järve (kagust lugedes Valg-, Liin-, Suur-, Kauss-, Ratas-, Tõug- ja Kahrila järv) ja üks järvik (Valgjärvest eraldunud Perajärv). Teiste Eesti järvedega võrreldes on siinsed järved erakordselt sügavad.

Rõuge Suurjärv on loode-kagu suunas piklik järv, mis asub Rõuge alevikus. Eesti järvede hulgas kõige sügavam. Tema sügavuseks sai M. zur Mühlen 1907. a. 41 m, H. Riikoja 1933. a. 37,5 m, A. Mäemets 1962. a. 38 m. Sügavaim koht on järve keskosast veidi kagu pool. Järve pindala on 13,5 ha, keskmine sügavus 11,9 m (keskmise sügavuse poolest on Suurjärv teisel kohal, Väikese Palkna järve järel. Kaldad on kirde ja edela pool kõrged ning järsud, loode- ja kaguotsas madalad. Järve ümbritseb edelakaldal lehtmets, mujal on niidud , aiamaad ja elamud. Perv ja kaldavööde on enamasti pehmed, kuid leidub ka kõvema põhjaga kohti. Sügavamal on põhi on mudane. Mudakiht on M. zur Mühleni andmeil vähemalt 2,75 m paksune.

Läbivool on keskmise tugevusega. Järve vee värvus varieerub oranźist heleroheliseni ning läbipaistvus samuti väga suures ulatuses (1,1-7,1 m).

Taimestik hõivas 1955. a. 1/4, ning koosneb 22 liigist. Taimi esines 8 m sügavusel. Fütoplankton on hulgalt rohke ning sisaldab haruldasi sinivetikaid. Zooplanktonit on järves palju, leidub järve-jämekoodikut, tiibsõudikut jt. huvitavaid liike.

Kalastik koosneb peamiselt ahvenast ja särjest; esinevad veel haug, kiisk, nurg, hink, ojasilm; leiduvat roosärge, lutsu, viidikat ja angerjat. Sisse on lastud vikerforelli, peledit ja peipsi siiga (viimased kaks on järve püsima jäänud).

Rahvamuistendi järgi olevat Suurjärve põhja vajunud kirik, kuhu korraga seitse venda sisse läinud. Suvel olevat kirik isegi nähtav.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977