Rõõsa järv

Posted by
|

Harju maakonnas lõunaosas, Kõrvemaa läänepiiril, nn. Paunküla mägedes, on 11 pisikest järve (Rõõsajärv, Väike- ja Suur Kaksjärv, Rahkjärv, Paunküla Mustjärv, Paunküla Linajärv, Punamäe järv, Lindjärv, Kaatsjärv, Konnajärv, Kiruvere järv), lisaks veel 1960. a. Tallinna veevarustuse huvides loodud Paunküla veehoidla. Järved asetsevad loode-kagusuunalise Paunküla oosistiku (mida siin nimetatakse Teedelahkme mäeks ehk Teedelahkme vallseljakuks) termokarstilise tekkega lehtrites. Käesolevaks ajaks on järved enamasti kinni kasvanud ja mudastunud, muutunud pisikesteks veesilmadeks kauni oosistiku servaalal.

Rõõsa järv on vahetult Tallinna-Tartu maantee ääres, sellest läänes asuv pisijärv (1,7 ha), Paunkülast umbes 1 km loode pool. Järvest lõunas ja loodes kerkivad metsased künkad, mujal on kaldad madalamad, kuid võrdlemisi kõvad. Suuremat osa järvest piirab mets, ainult maantee pool on Rõõsa metsavahi põllu- ja heinamaa. Veepeeglit ümbritseb enamasti õõtsikuring, mis katkeb kirde- ja läänekalda juures. Järv pole kuigi sügav (4,5 m, sellest puhast vett üksnes 3-3,5 m), kuid süveneb kalda juures järsult.

Enam-vähem umbjärv. Vesi on oliivroheline või rohekaskollane, tavaliselt vähese läbipaistvusega (1-1,3 m), mis mõnikord võib olla suurem (1966. a. juunis 2,8 m). Vesi on vähem kihistunud kui teistes Paunküla järvedes. Talvel jääb järv ummuksile. Kevadtalvel ilmuvat veepinnale roostene “maage”, mille mõjul kalad surevat.

Taimestik oli 1966. a. liigivaene (11 liiki), kuid rohke. Üsna bakteriterikas järv. Enamasti sügise poole toimub tugev sinivetikate õitsemine; zooplankton on suhteliselt vaene. Põhjaloomastik on üsna suure asustustihedusega.

Et järv jääb talviti ummuksile, on kalastik märgatavalt vaesunud. Rohkesti leidub vaid kokre, kuid see on väike ja kõhn.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad