Rahkjärv

Posted by
|

Harju maakonnas lõunaosas, Kõrvemaa läänepiiril, nn. Paunküla mägedes, on 11 pisikest järve (Rõõsajärv, Väike- ja Suur Kaksjärv, Rahkjärv, Paunküla Mustjärv, Paunküla Linajärv, Punamäe järv, Lindjärv, Kaatsjärv, Konnajärv, Kiruvere järv), lisaks veel 1960. a. Tallinna veevarustuse huvides loodud Paunküla veehoidla. Järved asetsevad loode-kagusuunalise Paunküla oosistiku (mida siin nimetatakse Teedelahkme mäeks ehk Teedelahkme vallseljakuks) termokarstilise tekkega lehtrites. Käesolevaks ajaks on järved enamasti kinni kasvanud ja mudastunud, muutunud pisikesteks veesilmadeks kauni oosistiku servaalal.

Rahkjärv asub Suurest Kaksjärvest 400 m edela pool. Selle kagu-loode suunas ovaalse järve pindala on 4,0 ha, suurim sügavus 2,8 m (keskmine sügavus 1,9 m). Järv asub kaunist Teedelahkme vallseljakust vahetult põhja pool rabas. Järsud turbakaldad laskuvad järsult vette. Põhja katab muda. Põhjamudas on väga palju tühje limuste kodasid, teiste seas enam kui 10 cm pikkusi järvekarpe.

Läbivool on nõrk. Vee värvus varieerub kollasest punakaspruunini, on vähese läbipaistvusega (0,5-1,8 m), segunev ja soojenev.

Taimestik oli 1966. a. rohke. Fütoplanktonit oli vähe, zooplanktonit keskmisel hulgal ning see sisaldas haruldusi. Põhjaloomastikust on R. Voore leidnud rohkesti herneskarpe ja järvekarpe.

Kalastik koosneb särjest, haugist, ahvenast, kogrest ja hõbekogrest.

Järv jääb talvel ummuksisse. Ka selles järves tulevat veepinnale “maage”.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad