Punamäe järv

Posted by
|

(Punajärv, Punane järv)

Harju maakonnas lõunaosas, Kõrvemaa läänepiiril, nn. Paunküla mägedes, on 11 pisikest järve (Rõõsajärv, Väike- ja Suur Kaksjärv, Rahkjärv, Paunküla Mustjärv, Paunküla Linajärv, Punamäe järv, Lindjärv, Kaatsjärv, Konnajärv, Kiruvere järv), lisaks veel 1960. a. Tallinna veevarustuse huvides loodud Paunküla veehoidla. Järved asetsevad loode-kagusuunalise Paunküla oosistiku (mida siin nimetatakse Teedelahkme mäeks ehk Teedelahkme vallseljakuks) termokarstilise tekkega lehtrites. Käesolevaks ajaks on järved enamasti kinni kasvanud ja mudastunud, muutunud pisikesteks veesilmadeks kauni oosistiku servaalal.

Punamäe järv on Paunküla Mustjärvest 200 m edela pool ja Teedelahkme vallseljakust lõuna pool olev ida-lääne suunas ovaalne järv. Ta pindala on 4,6 ha, suurim sügavus 4,3 m (keskmine sügavus 2,1 m). Järve piirab niiske segamets. Üsna palju on õõtsikkallast; õõtsikuta on ainult põhjakallas ja lõunakalda keskosa. Põhja katab mudakiht.

Läbivool on väga nõrk. Vee värvus on punakaspruun või oranź, läbipaistvus vähene kuni keskmine (0,7-2,1 m). Ehkki järv ei ole sügav, on vesi tugevasti kihistunud. Peale varjatud asukoha võiks kihistuse põhjuseks olla ka põhjaallikate mõju.

Taimestikku oli 1966. a. keskmisel hulgal ja taimeliike keskmisel arvul (14 liiki). Ujulehtedega taimestikus oli ülekaalus kollane vesikupp, järgnesid valge vesiroos ja ujuv penikeel. Fütoplankton on liigivaene, kuid rohke. Sinivetikate õitsemine ilmselt toimub. Zooplankton on vaene, kuid selles leidub väga haruldasi vesikirbulisi ja aerjalalisi. Põhjaloomastik on vähene, kuid mitmekesise koosseisuga. Eriti ohtralt leidub järvekäsna.

Kalastikus leidub palju särge ja ahvenat, aga ka haugi, roosärge, kokre ja linaskit. Viimased kaks kasvavad üsna suureks, on saadud kiloseid isendeid. Sisse on lastud hõbekokre. Olevat isegi lutsu.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad