(Puhato järv, Suur Pühatu järv)

Kuremäelt umbes 10 km kagu pool asub Puhatu soos hulk järvi; suuremaid on nende seas viis: Puhatu järv, Puhatu Martiska järv, Pahanselja järv, Viinamardi järv ja Korponi järv. Kunagi on see ala olnud hilisglatsiaalse Peipsi võimuses, mille taandumise järel säilinud veekogud on nüüdisajaks soostunud ja kinni kasvanud. Säilinud on ainult kõnesolevad järved, neist suurim on Puhatu järv.

Puhatu järve absoluutne kõrgus on 36,7 m, pindala 20,9 ha ja sügavus keskosas kuni 3,6 m. Järve ümbritsevad lageraba ja rabamännik, idakalda keskosas soine kaasik. Kaldad on turased, järsult vette laskuvad, põhja katab mudakiht. Toitub põhiliselt sademete veest.

Vesi on kollakaspruun ja vähe läbipaistev, kuid hästi segunev ja soojenev. Taimestikku oli 1974. a. võrdlemisi vähe, taimeliike ainult 9. Kõige enam leidus ujulehtedega taimi, peamiselt kollast ja väikest vesikuppu ja valget vesiroosi. Suviti toimub väga tugev sinivetikate õitsemine. Zooplankton on väga rikkalik ja sisaldab teiste seas isegi haruldast hiidlondikut.

Kalaliikide arv on rabajärve kohta erakordselt suur; domineerivad ahven ja särg, peale nende esinevad haug, koger ja kiisk, mõnedel andmetel isegi luts.

Puhatu järvele on tüübilt lähedased Korponi ja Martiska järv (6,3 ha), kuid mõlemad on pehmete kallastega. Martiska järves on suhteliselt palju taimestikku.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977