(Luua järv, Proosa järv)

Asub Vooremaa maastikukaitsealal Luua asundusest 1,5 km edela pool. Ta absoluutne kõrgus on 61 m, pindala 32,9 ha, suurim sügavus järve keskosas 4,2 m (keskmine sügavus 2,2 m). Järvest edela pool on üsna kõrge (96,9 m ü. m.) metsane Nava mägi, mis ulatub järveni, kirdes voorjas kõrgendik Prossa küla põldude ja looduskaitse alla kuuluva Luua parkmetsaga. Järve kallastel on riba sooheinamaad, mis jätkub kaugemal järve otstes. Kaldad on valdavalt mudased või soised, üksnes idas leidub ühes kohas liivast kallast ning seal on ujumisvõimalus. Põhja katab vähemalt 1,5 m paksune mudakiht.

Läbivool pole eriti tugev. Vesi on rohekaskollase kuni kollase värvusega, keskmise kuni suure (1,9-4,2 m) läbipaistvusega, hästi segunev ja soojenev. Mõnel talvel jääb järv ummuksile.

Taimestik oli 1957. a. väga rohke ja koosnes 22 liigist. Fütoplanktonit on järves vähe, zooplanktonit keskmisel hulgal. Põhjaloomastikku on rohkesti. A. Järvekülg on leidnud ühe haruldase karpvähilise.

Seoses järve ummuksile jäämisega on kalastiku koosseis ja kalade hulk järves alates 19. sajandist sageli muutunud. Praegu on peamised kalad ahven, särg, roosärg, haug, koger, linask, mudamaim ja luukarits. Sisse on lastud hõbekokre.

Veelindudest on järvel pesitsenud punapea-vart, lauk, kõrkja-roolind, tuttpütt, sinikael- ja räga-part, rästasroolind, rootsiitsitaja.

Prossa järv on tihedalt seotud Kalevipoja muistenditega. Järve loodekaldal on looduskaitse alla kuuluv Kalevipoja lingukivi (ümbermõõt 25 m).

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977