Potrijärv

Posted by
|

(Kurtna Linajärv, Väike Linajärv)

Ida-Viru maakonnas, Iisaku-Illuka oosistiku põhjaosas asuvas Illuka mõhnastikus paikneb Eesti kõige järvederikkam ala – Kurtna järvestik, kus ligikaudu 30 ruutkilomeetri suurusel alal leidub ligikaudu 40 järve ja järvekest pindalaga 0,2 kuni 136 ha. Kurtna järvestik on kogu maailmas üks kõige ainulaadsemaid termokarstilise päritoluga järvede alasid.

Enamik Kurtna järvedest asub mõhnastiku idaserval, osa ka lääneserval, kõige huvitavamad ja väärtuslikumad aga mõhnastiku keskosas. Keskosas asuvaid järvi ümbritsevad liivase koostisega künkad, servaaladel asuvaid aga piiravad ühtesid idast, teisi läänest soostunud alad. Illuka mõhnastikku katab nn. Kurtna nõmm, kus valdavateks puuliikideks on mänd ja kask, servaaladel aga leidub raba, sood ja lodumetsi. Põlluharimisest on see ala peaaegu mõjustamata, rohkem on mõju avaldanud Kurtna nõmme suur põlemine 1941. a. kevadel ja järgnevad sõja-aastad, mil siin asus rinne.

Potrijärv on Linajärvest vahetult põhjas olev vaevalt 0,6 ha suurune järveke. Suurim sügavus – 6,5 m (keskmine sügavus 4,2 m). Arvatavasti on Potrijärv ja Linajärv moodustanud varem ühise veekogu. Mitmes suhtes on Linajärve sarnane, kuid veidi kaunim. Ühel pool on kallas rabane, mujal metsane. Umbjärv.

Vesi on tugevasti kihistunud. 1968. a. kasvas järves peamise taimena valge vesiroos.

Plankton pole kuigi rikkalik. Siin esineb mitmeid rabaomaseid vorme.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad