(Suur Pedre järv)

Saaremaa loodenurgas kaugele merre küündiv Tagamõisa poolsaar, eriti selle põhjaosa, on meie suurima saare kõige järverikkam ala. Siin leidub paarkümmend madalat järve, millest paljud peatselt kinni kasvavad. Kõige tähtsamad järved poolsaarel on Saka, Kiljatu, Sarapiku, Põdragu ja Taugepää järv ning Naelalaht, aga ka looduskaitse alla kuuluval Harilaiul asuv Lailepa laht.

Põdragu järv on Tagamõisast 3,5 km loode pool olev rannajärv. Järve suurus on umbes 40 ha, valdav sügavus alla 1 m. Järv on loode-kagu suunas piklik, sopilise kaldajoone ja madalate kallastega. Ümbruses domineerivad karjamaad ja metsatukad. Kaldad on soostunud, põhi mudane.

Sissevool Meelusmaa soost ja allikatest, väljavool oja kaudu Uudepanga lahte.

Järve vesi on helerohelise värvusega, põhjani läbipaistev, hästi segunev ja soojenev.

1968. a. oli järv väga taimevaene. Planktonit on järves vähe. Ainsa hormikulisena esineb siin ranniku-ahaskoodik. Limustest on leitud vesikinga.

Kaladest esinevad ahven, haug, kiisk, linask, roosärg ja luts.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977