Muud nimed: Ardu, Ravila, Kose, Vaida, Vaskjala jõgi; ülemjooksul: Pususoo peakraav; lõik Hiieveski kanali suudme ja Paunküla hüdrosõlme vahel: Ardu kanal.
Harjumaa üks suuremaid jõgesid. Algab Pususoo kaguservast ja suubub Tallinna lahte; pikkus 105 km, valgala 799 ruutkilomeetrit.
Pirita jõe ülemjooks asub Kõrvemaal, keskjooks ja enamik alamjooksust Põhja-Eesti lavamaal ning suudme-eelne osa Põhja-Eesti rannikumadalikul.
Jõe lähe asub Saarnakõrve külast 3 km lõunaedela pool. Jõgi voolab läbi Kõrvenurga küla ja Ardu aleviku kuni Paunküla veehoidlani (pindala ca 350 ha), mis rajati jõele 1960. a. Ülemiste järve veetaseme reguleerimiseks. Algul paisutati ainult Pirita jõe ülemjooksu vett, 1975. a. hakati veehoidlasse juhtima lisavett Jägala jõest Saelt. 1980. a. rekonstrueeriti veehoidla hüdrosõlmeks ja Pirita ülemjooksu vesi suunati veehoidlast mööda, mistarvis veehoidla läänekaldale kaevati kunstlik jõesäng. Allpool veehoidlat – Paunküla, Sõmeru, Ravila, Kose ja Saula ümbruses voolab jõgi juba looduslikus sängis, on käänuline ja kõrgete kallastega. Tuhala kohal pöördub jõgi põhja ja kõrged kaldad asenduvad madalatega. Põhja suunas voolab jõgi kuni Iru linnamäeni, kust edasi suundub arvukaid lookeid tehes lääneloodesse ja suubub Tallinna lahte Pirital. Alamjooksu alumises osas, Väo külast alates, voolab jõgi väga maalilises looklevas orus, mis Narva maanteest kuni Pirita kloostri juures oleva maanteesillani on võetud looduskaitse alla.
Ülemjooksul voolab jõgi peamiselt läbisoiste metsade, kus inimasustus on hõre. Ainus sealne suurem asula on Ardu. Kesk- ja alamjookusl on jõe ümbrus enamasti tiheda asustusega. Suurematest asulatest paiknevad jõe kallastel või läheduses (järjekorras allavoolu) Paunküla, Ravila, Kose, Kose-Uuemõisa, Vaida, Jüri, lagedi, Loo ning edasi Tallinna linna Kose, Maarjamäe ja Pirita linnaosa.
Väiksem, 1971. a. rajatud veehoidla asub alamjooksul Vaskjalal, kus osa jõe veest juhitakse kanali kaudu Ülemiste järve.
Pirita jõge toitvatest allikatest on veerohkeimad kaunid Saula Siniallikad (kolm suurt omavahel ühenduses olevat tõusuallikat aasta keskmise vooluhulgaga 22-25 l/s), mis paiknevad Kose-Uuemõisast 5 km allavoolu jõe vasaku kalda äärses metsas.
Kalanduslikult kuulub Pirita jõe keskjooks enamikus haugijõe ja kärestikuline alamjooks forellijõe tüüpi. Jõe kalanduslikku väärtust vähendab ülemjooksul reostus ja keskjooksul veetaseme ulatuslik ebaregulaarne kõikumine.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001