(Võru Kärnjärv)

Tsolgost umbes 4 km kagu pool olev loode-kagu suunas piklik järv, mille pindala 8,3 ha. Asub Võhandu orundis ja on üllatavalt sügav – 26 m (keskmine sügavus 8,7 m). Järve nõgu on kõige sügavam keskosast kagu pool. Kirdes ja idas on kaldad kõrged ja järsud, mujal madalad ja soostunud, piiratud soise heinamaaga. Kalda lähedal on liivast põhja. Sügavamal katab põhja peeneteraline must muda, mille all leiduvat savi.

Pealtnäha umbjärv. Järves näib leiduvat rohkesti põhjaallikaid. Vesi on oranź, üsnagi läbipaistev (3,5 m) ja tugevasti kihistunud.

Taimestik oli 1961. a. ja 1962. a. vähene, kuid liike oli palju (26). Vee õitsemine toimub, kuid nõrgalt. Zooplanktonit on rohkesti. Esinevad tiibsõudik, järve-jämekoodik ja hüdralestik. Põhjaloomastik on keskmise ohtrusega. 1961. a. oli palju jõe- ja järvekarpe.

Kärnjärv on ammust ajast tuntud hea kalajärvena. Kalafauna moodustavad ahven, haug, latikas, linask, kiisk, viidikas, olevat kokre, roosärge, hinku ja isegi võldast.

Kärnjärv kui kihistunud kalgiveeline segatoiteline järv on üks selle alamtüübi iseloomulikumaid esindajaid ning seepärast suure teadusliku tähtsusega. Järv on hinnatav maastikukaunistajana ja kalastamiseks sobiva veekoguna, samuti ka ujumiskohana.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977