Peetri jõgi

Posted by
|

Muud nimed: Melnupe jõgi (Lätis); varasem nimi: Ihte jõgi.
Mustjõe alamjooksu vasakpoolne lisajõgi.
Algab Lätist; Eestis, Võru maakonna edelanurgas, asub ainult jõe alamjooks. Suubub Mustjõkke 20,9 km kaugusel suudmest; pikkus 73 km, sellest Eestis 25 km.
Jõe alamjooks asub Hargla nõos. Jõgi algab Kirde-Lätis Alūksne järvest lääne pool. Ülemjooksul suundub jõgi edelasse, käändub Zeltini aleviku juures põhjaloodesse ja voolab selles üldsihis kuni Eesti piirini jõudmiseni Naha külast 2 km kagu pool metsas. Edasi on jõgi umbes 6 km pikkuselt Eesti-Läti piirijõeks ja eemaldub Leppura külas Mäe-Ura talu juures. Sealt 1,5 km alamal, Kalkahju küla põhjaservas, pöördub jõgi loodesse ja voolab kuni peaaegu suudmeni vääneldes ja silmuskledes sügava, järskude kallastega oru põhjas. Kalkahjult allavoolu paikneb jõe kalail mitu väikest küla: Karisöödi, Jaanuse, Ala-Villike, Tiitsa, Ura, Puudiste, Utra jt. Tursa küla all laskub jõgi silmuskledes Mustjõe ürgoru laiale lammile ja suubub Mustjõkke endise Valga-Mõniste raudtee sillast 200 m allavoolu. Jõe kaldail ja põhjas paljanduvad rühksavid ning kohati ülemdevoni liivakivid, merglid ja dolomiidid (Luha, 1933).
Peetri jõe Eesti territooriumil asuv alamjooks kuulub harjusejõe tüüpi, kuid pakub vastuvõetavaid elutingimusi ka jõeforellile ja sigimispaiku lõhele. Kalanduslikult on jõgi väga väärtuslik.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001

Kalad kes siin elavad