Paunküla Mustjärv

Posted by
|

Harju maakonnas lõunaosas, Kõrvemaa läänepiiril, nn. Paunküla mägedes, on 11 pisikest järve (Rõõsajärv, Väike- ja Suur Kaksjärv, Rahkjärv, Paunküla Mustjärv, Paunküla Linajärv, Punamäe järv, Lindjärv, Kaatsjärv, Konnajärv, Kiruvere järv), lisaks veel 1960. a. Tallinna veevarustuse huvides loodud Paunküla veehoidla. Järved asetsevad loode-kagusuunalise Paunküla oosistiku (mida siin nimetatakse Teedelahkme mäeks ehk Teedelahkme vallseljakuks) termokarstilise tekkega lehtrites. Käesolevaks ajaks on järved enamasti kinni kasvanud ja mudastunud, muutunud pisikesteks veesilmadeks kauni oosistiku servaalal.

Ligi 0,5 km Rahkjärvest lääneloode pool asuv kagu-loode suunas piklik järv, Teedelahkme vllseljakust vahetult põhjakaares. Ta suurus on 2,6 ha, sügavus 8 m (sellest vett 7,8 m). Järve ümbritseb rabamännik, kaldaserva piirab turbasammal. Põhja katab turbamuda.

Läbivool on väga nõrk. Järve vesi on punakaspruun, vähese läbipaistvusega (0,9-1,2 m) ja tugevasti kihistunud. Kevadtalvel ilmuvat veepinnale roostene “maage” ja järv jääb ummuksile.

Kaldaservas kasvab kohati tarn ja tungib vette turbasammal. Muid veetaimi järves ei ole. Fütoplanktonit on keskmisel hulgal, zooplanktonit samuti; viimane sisaldab haruldusi.

Kaladest on järves peamiselt ahvenat, olevat aga ka haugi, kokre, särge ja hõbekokre.

Veekogule lisas väärtust salapärane 800-900 aasta vanune vaimoodustis, mille otstarve oli ebaselge, aga mis tundmatute isikute poolt ära viidi.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad