Partsi Kõrtsijärv

Posted by
|

(Psrtsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv)

Põlva maakonnas, Partsi ümbruses, aga ka Partsilt ida ja lääne pool leidub hulk omapäraseid järvi, mis oma vee väga pruuni värvuse tõttu on tähelepandavad isegi Euroopa järvede hulgas. Maastikuliselt on see ala Kagu-Eesti lavamaa osa, mida lõhestavad kohati mattunud vanad orud, milles säilinud nõgudes asuvad vaadeldavad järved. Üks suurem mattunud orgude süsteem kulgeb enam-vähem põhjast lõunasse; Holvandi ja Timo vahel, nn. Kivijärve orus, asub selles rida järvi. Põhja poolt loetledes on tähtsamad Holvandi Kiisajärv, Holvandi Kivijärv, Kastjärved, Pikamäe järv, Partsi Saarjärv ja Timo Mustjärv. Võib-olla asub ka Koolma järv samas orus. Sellest lääne pool olevas vanas orundis paiknevad Partsi Kõrtsi- ja Mõisajärv, Kivijärve orust ida pool, Saareküla ja Meelva järvedega samas orundis, aga Viroste järv. Kastjärvedest ida pool on kaks Uibojärve.

Partsi külas, endise kooli ja kõrtsi läheduses asub ümarik järv – Partsi Kõrtsijärv. Tema absoluutne kõrgus on 50,1 m, pindala 3,4 ha ja sügavus 5 m. Järve kaldad on kõikjal kõvad ja kõrged, ainult lõuna pool laugemad, enamasti lagedad, aia- ja heinamaana kasutatavad. Põhja pool on ka tukk männimetsa. Kaldaservas on väga rohkesti linaleokive. Kaldavööde on enamasti liivane, sügavamal katab põhja muda.

Umbjärv. Tõenäoliselt on järves põhjaallikad. Vesi on suvel rohekaskollane või kollakasroheline ja vähe läbipaistev (0,4-0,9 m). Vesi on võrdlemisi hästi segunev, kuid talvel väga hapnikuvaene; järv jäävat sageli ummuksile.

1974. a. koosnes taimestik ainult 12 liigist. Igal suvel esineb massiline vee õitsemine. Zooplanktonit on vähe.

Kalastik koosneb haugist, ahvenast, särjest, roosärjest, kogrest ja mudamaimust, kusjuures eriti rohkesti olevat kahte viimast. Esineb jõevähki. Järves elutseb ondatra.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad