Mustjõe keskjooksu suurim lisajõgi, paikneb (peale Lätis asuva algusosa) Võrumaa territooriumil. Algab Raipala (Raipalu) järvest Lätis ja suubub Mustjõkke vasakult kaldalt 55,4 kilomeetri kaugusel suudmest; pikkus 41 km, valgala 194 ruutkilomeetrit.
Jõe ülemjooks asub Haanja kõrgustikul ning alamjooks Hargla nõos. Jõgi on saanud oma nime seal veel 18. sajandil arvukalt elutsenud ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera) järgi.
Läti territooriumil on jõe pikkusest ligi 4 km. Kohe pärast Läti piirist eemaldumist voolab jõgi 5-6 km ulatuses läbi Vanamõisa ehk Luhasoo soo. Edasi voolab jõgi sügava, enamasti järsuveerulise ürgoru lammil läbi kuivade aruniitude ja kohati (peamiselt alamjooksu piirkonnas) läbi niiskete luhaniitude. Jõesäng on vahelduvalt mõõdukalt looklev ja tugevasti käänuline. Keskjooksul paljanduvad jõesängi põhjal kohati Ülem-Devoni paasaluspõhja lubjakivid ja dolomiidid.
Ülemjooksul on jõe ümbrus valdavalt hõreda asustusega. Kesk- ja alamjooksul on jõge ümbritsev maastik vahelduv: tükati põllustatud ja tükati metsane. Jõe kaldail asub mitu väiksemat küla (järjekorras allavoolu): Vanamõisa, Mikita, Kõrgeperve, Saarlase, Rooksu, Hurda, Matsi, Kaugu, Heedu, Karaski, Sikalaane. Ainus suurem küla Sänna asub jõe alamjooksul. Sännast 1 km allavoolu, Sikalaane kohal, väljub Pärlijõgi Mustjõe avarale luhale ja suubub Mustjõkke Sänna külast 3 km loode pool.
Pärlijõgi on suure kaldega. Jõe keskmine lang on 2,37 m/km. Jõel on käesoleval ajal 5 paisu: keskjooksul Saarlase ülemine ja alumine veskipais ning Kaugu pais ning alamjooksul Karaski ja Sänna pais.
Pärlijõe kesk- ja alamjooks kuulub produktiivsete jõeforellijõgede tüüpi ja on kalanduslikult väga väärtuslik kui üks lõhe vähestest kudemiskohtadest Eestis.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001