Viljandi maakonnas, Kolga-Jaanist 10 km edela pool, Võrtsjärve nõos paiknev väga keerulise kujuga, loode-edela suunas piklik järv, mille absoluutne kõrgus on 43,7 m. Parika järve asukohta on katnud Jää- ja Ürg-Võrtsjärve ning nähtavasti ka Suur-Võrtsjärve veed; nende taandudes jäi Parika raba kohale maha suurem veekogu, mille jäänukiks näib olevat Parika järv. 1953. a. oli Parika järve pindala 120 ha (1901. a. 152 ha); kõige sügavam oli järve kaguosa, kus sügavus koos lendmudaga 1,6 m. Järve ümbritseb ta kinnikasvamisel moodustunud madal sooriba, kaugemal raba. Kirdes, osalt ka lõunas ulatub järve lähedale mets. Idas asub raba serval põllustatud väikevoor Parika küla peredega. Kaldad on madalad, enamasti õõtsikulised ja mudased; mudakihi paksus järves on kuni 7 m. Järve kaguosas olevat siiski ka liivast, savist ja isegi rähast põhja.

Nõrga läbivooluga järv. Vesi on kollakasoranź kuni pruun ja vähe läbipaistev (0,4-1,9 m), kuid suvel väga tugevasti segunev ja soojenev. Talvel puudub vees hapnik.

Taimestikku oli 1953. a. rohkesti (hõlmas 3/4 järve veepinnast), liikide arv keskmine (16). Võrdlemisi väheses fütoplanktonis leidub erakordselt palju ikkesvetikaid. M. Porki ja V. Kõvaski andmeil leidub Parika järve mitmeid väga haruldasi räni- ja ikkesvetikaid. Mitmeid haruldusi esineb ka zooplanktonis. Põhjaloomastikku on keskmisest veidi enam.

Kaladest leidub kokre, aga ka ahvenat ja haugi. Olevat veel lutsu, vingerjat ja isegi kiiska.

Muistendites räägitakse, et järves elab näkk, kes nõuab palju ohvreid.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977