Pangodi järv

Posted by
|

(Pangoti järv)

Tartu maakonnas, Otepää kõrgustiku põhjaosas, Elvast umbes 10 km idakagu pool asub järvestik, kuhu kuuluvad Pangodi järv, Kodijärv, Kogrejärv, Kävandu (Kavandi) Suur- ja Väikejärv.

Meretasemest 105,4 m kõrgemal asuv Pangodi järv on väga sopilise, ebakorrapärase kujuga veekogu. Läänest järve ulatuv Pikksaare poolsaar jagab järve kaheks suuremaks osaks: kirdepoolseks Väikejärveks ja keskosaks – Suurjärveks. Suurjärve kaguosa on Hurda kaela kaudu ühenduses Hurda ehk Urda lahega (ka Hurda järv), edelaosa (nn. Kõlli sopp) on ühenduses Mudalahega (Mudajärvega). Tervikuna on järve pindala 115 ha. Järve kaunistavad oluliselt kaks saart – Väikesaar Väikejärves ja tilluke Kivisaar Suurjärve edelaosa läänekalda lähedal. Järve suurim sügavus on 10 m, keskmine sügavus 3,9 m. Kõige sügavam on Suurjärve kirdeosast veidi lõuna pool olev ala.

Kõrgendikest Pangodi järve kaldail on kõige silmapaistvamad Palumäed (ehk Hurdamäed) Suurjärvest lõuna pool, samuti Saksamägi, Kabelimägi jt. Järve kaldad on enamasti kõrged, liivased ja kruusased, edelakaldal ja Mudajärvel esineb õõtsikut. Sügavamal katab põhja must muda, mille paksus Mudajärves on kuni 9 m.

Läbivool Pangodi järvest pole kuigi tugev. Vesi vahetub 2-3 aasta jooksul üks kord. Järve vesi on kollakasroheline või rohekaskollane ning vähese kuni keskmise läbipaistvusega (0,9-2,0 m). Järves on selge temperatuuri ja hapniku kihistus.

Taimestikku oli 1972. a. järves üsna rohkesti, liike väga palju -34. Pangodi järves oli säilinud üks subarktiline relikt – niitjas penikeel.

Järve kalastik on liigirikas. Domineerib latikas, esinevad särg, haug, koha, ahven, kiisk, linask, mudamaim, koger, luts; olevat ka roosärge, luukaritsat ja vingerjat. Leidub vähki.

Veelindudest on järvele kõige iseloomulikumad pesitsejad tuttpütt, kõrkja-roolind ja rootsiitsitaja.

Rahvamuistendi järgi olevat järve põhjas kirik.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad