Paidra järv

Posted by
|

Tsolgost umbes 4 km idakagu pool olev loode-kagu suunas piklik järv. Tema pindala on 11,1 ha, suurim sügavus keskosast veidi edela pool 9,8 m (keskmine sügavus 3,7 m). Kaldad on võrdlemisi madalad, kuid kõvad, enamasti metsa all. Läänekallas, kus leidub ka pisut põldu, on kõrgem; veetasemest 2-4 m kõrgemal kasvab seal veel pilliroogu, mis annab tunnistust järve kunagisest kõrgemast veetasemest. Kalda lähedal on põhi enamasti liivane. Sügavamal katab põhja paksu kihina peeneteraline pruun muda, mille all leiduvat savi.

Umbjärv, mis toitub sademetest. Järves näib leiduvat ka mõni põhjaallikas. Vesi on kollakasroheline, keskmiselt läbipaistev (3,1 m) ja märgatavlt kihistunud.

Taimestik oli 1961. a. ja 1962. a. keskmise rohkusega, liike oli 18. Järve veepeeglit kaunistasid kollane vesikupp ja valge vesiroos. Vees domineeris haruldane järv-lahnarohi, mida kattis paks vetikakõnts. Vähesel määral oli harilikku vesihernest ja mingit pisikest alssi. Oletatavasti leidub järves veel paar taimharuldust.

Planktonit on järves keskmisel hulgal. Fütoplanktonist on V. Kõvask leidnud haruldasi ikkesvetkaid; haruldusi on ka vesikirbuliste seas. Põhjaloomastik on vaene.

Kalafauna on üllatavalt liigirikas, selle moodustavad latikas, ahven, roosärg, särg, kiisk, koger, nurg ja haug; üllatav on turva esinemine, olevat ka vingerjat.

Paidra järv on tähtis teadusliku uurimise objektina, hinnatav maastikukaunistajana ja kalastamiseks sobiva veekoguna, samuti ka ujumiskohana.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad