Pabra järv

Posted by
|

(Bobrovo, Bobrova, Kossa ehk Lidva järv)

Ida-lääne suunas piklik järv Eestimaa ja Venemaa piiril, Luhamaalt 3,5 km kagu pool. Järve absoluutne kõrgus on 171,5 m, pindala 96,9 ha, millest Eesti territooiumile jääb 84,4 ha, suurim sügavus 3,6 m (keskmine sügavus 2,4 m). Kõige sügavam koht on kagukalda lähedal. Järve keskosast lõuna pool on üsna suur laht ja selles väike saareke. Järve ümbritsevad soostunud niidud, põõsastikud, paiguti ka põllud ja metsatukad. Järvest edelas on raba ja Griva küla, lõunakaldal Bobrovo küla ja endine pioneerilaager, põhja pool Tootsi küla. Kaldad on laugjad ja enamasti liivased, paiguti õõtsikulised. Sügavamal 1-2 m paksune mudakiht. Kaldal on linaleokive.

Läbivool ei ole kuigi tugev. Suurvee ajal tõuseb vesi kuni 1 m. Pabra järve vesi on rohekas- kuni pruunikaskollane, keskmise läbipaistvusega (2,4-2,7 m), hästi segunev ja soojenev. Mõnel talvel võib esineda hapnikuvaegus.

Taimestik oli 1973. a. liigirikas (23 liiki). Fütoplanktonit on keskmiselt. V. Kõvaski andmeil leidub haruldasi ikkesvetikaid. Zooplankton on liigirikas, hulgalt keskmine. Küüriku, hiidlondiku, järve-jämekoodiku kõrval esineb meil väga haruldane vesikirbuline Macrothrix rosea. Põhjaloomastikku on vähe.

Järves on kõige ohtramalt ahvenat ja särge; järgnevad haug, koger, linask, kiisk, roosärg, luts, vingerjas ja säinas. Varem on järves olnud suurel hulgal jõevähki.

Järv on väärtuslik suplus- ja puhkekohana, sobilik kalastamiseks.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad