Põlva maakonna kaguosas, metsarikkal Palumaal, asub kaks järvederühma: Orava raudteejaamast 3 km edelas Orava Mõisajärvest, Solda järvest ja Mustjärvest koosnev rühm; Orava raudteejaamast 2 km kagus Kõverjärv koos kahe Väikejärvega (neid nimetatakse ka Tahojärveks ja Mustajärveks).

Solda järvest sadakond meetrit loode pool asub kirde-edela suunas piklik Orava Mustjärv, pindala 5,1 ha, suurim sügavus 9,2 m (keskmine sügavus 3,3 m). Põhjast ümbritseb järve männimets, kirdest puisniit, mujalt männi-kase segamets või kaasik. Järve kaldavööde on enamasti õõtsikuline. Kaldal on paiguti linaleokive. Põhi on kaetud õhukese mudakihiga. Järves on rohkesti rampu.

Järv on nõrga läbivooluga. Vesi on pruun kuni pruunikaspunane, vähese läbipaistvusega (0,5-0,9 m) ja tugevasti kihistunud. Talviti jääb järv ummuksile, hapnikku pole süvakihtides ka suvel.

Taimestikku oli 1954. a. vähe, liike samuti (12). Fütoplanktonit esineb vähesel määral. Väga palju leidub ikkesvetikate liike, nende seas ka haruldusi. Zooplanktonit ja põhjaloomastikku on vähe.

Kaladest esinevat Mustjärves vaid haugid – tumeda värvusega ja väga maitsvad. Mõnedel andmetel esineb ka kokre, ahvenat ja särge.

Järve tuleb hinnata omapärase ökosüsteemina ja maastikku kaunistava elemendina. Valgetüvelised kased kallastel ja suured soovõhad kaldavees muudavad ta eriti maaliliseks.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977