Õisu järv

Posted by
|

Loode-kagu suunas piklik järv Viljandi maakonnas, Õisu asundusest vähem kui 1 km lääne pool, Sakala kõrgustikku liigestavas madalas loode-kagusuunalises Rimmu ürgorus. Järve absoluutne kõrgus on 45,5 m, pindala 193,4 ha, sügavus 4,3 m (keskmine sügavus 2,8 m). Kõige sügavam on järv keskosast pisut põhjakirde pool.

Järve ümbritsevad soised niidud, kaugemal ka metsad, loode pool väheses ulatuses raba. Ürgoru veerge katab punakaspruun savikas moreen, millel kujunenud viljakad kamarleetmuldadega alad on põllustatud. Järve kaldad on madalad, turbased, lõuna pool ääristatud õõtsikuga. Põhja katab enam kui 2 m paksune mudakiht, ainult kirdes leidub kõva liivast põhja.

Järv on tugeva läbivooluga. Siia toovad vett Vidva (Õisu) jõgi, Saviaru (Piiri) jõgi, Eresti (Kaarli) oja ning hulk kraave. Loodenurgast lähtuv Rimmi (Kõpu) jõgi suubub Raudna jõkke. Järve vesi on pruunikasrohelise värvusega, keskmise läbipaistvusega (2,3-2,5 m), hästi segunev ja soojenev. Tänu tugevale läbivoolule on järv läbi aasta hapnikurikas.

Taimestik koosnes 1952. a. 15 liigist ja kattis veerandi järvest. Järvest on leitud haruldast subarktilist relikti – niitjat penikeelt. Kaldavöötme põhjas kasvab suurel hulgal väga haruldast reliktset koloniaalset rohevetikat – järvepalli. Fütoplanktonit on rohkesti. Ka zooplanktonit on palju, põhjaloomastikku aga vähe. Viimasesse kuulus 1952. a. haruldane relikt-kirpvähk ehk neljaogane pallaasea, mille praegune esinemine järves on küsitav.

Õisu on ümbruskonna parim kalajärv. Kalastikus on esikohal latikas, järgnevad särg, koha, haug; leidub viidikat ja angerjat, arvatavasti ka roosärge, linaskit, nurgu ja lutsu. Varem on olnud Õisu järv vähirikas, 1952. a. oli vähki eriti rohkesti sissevoolavas Vidva ojas. Vähikatk ja piimatööstuse heitveed on siinse vähistiku hävitanud.

1861. a. pesitses järvel Eestis üliharuldane punakael-pütt. Praegu on tavaliseks haudelinnuks tuttpütt; esinevad sinikaelpart ja tuttvart, kõrkja-roolind, tsiitsitaja, rästas-roolind. Toitekülalisena võib näha hallhaigrut.

Õisu järv etendab meie folklooris võrdlemisi tähtsat osa. On muistendeid Õisu järve rändamisest, mõisa vajumisest järve põhja, Vanapagana silla ehitamisest üle järve jne.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad