Oesare laht

Posted by
|

Rannajärv Saaremaal, Saklast 2,5 km lõuna pool; nimetatakse ka Põllumaa ja Siiksaare laheks, tema edelasoppi aga Poka laheks. Enam kui 100 ha suurune, kuid väga madal (suurim sügavus kohelike elanike teatel 1,6 m, valgav sügavus alla 1 m). Kaldad on madalad, kasutusel peamiselt karjamaadena. Kaldavööde on valdavalt savine, kohati mudane või kivine. Põhja katab enamasti ravimuda. Üks suurimaid ravimuda leiukohti Eestis – ta mudavaru on 1,5 milhonit tonni. Lahes leidub kaks suuremat ja üks väiksem saar.

Laht on mõningase läbivooluga. Vesi on heleroheline, põhjani läbipaistev. Talviti jääb veekogu sageli ummuksile. Taimestikku on rohkesti. Fütoplanktonit leidus 1956. a. rohkesti, zooplankton oli vähene, kuid sellesse kuulus haruldusi.

Kuigi laht jääb ummuksile, on kalastik liigirikas, tänu heale ühendusele merega. Peamised kalad on roosärg, koger, haug ja linask. leiduvat nurgu, viidikat, ahvenat, särge, säinast, teibi, angerjat, kiiska, silmu, rünti, ogalikku ja võldast.

Veelindudest võib näha järvel naerukajakat, kalakajakat, tiiru, viirest, luike ja hane. Järvel võivad pesitseda ka viiresed ja haned.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad