Nõuni järv

Posted by
|

(Suur Nõuni järv)

Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, mille suurim järv on Nõuni järv. Selle Otepäält 6,5 km põhja pool asuva järve absoluutne kõrgus on 107,3 m, pindala 78,8 ha, suurim sügavus (järve keskosas) 14,7 m, keskmine sügavus 6,1 m. Enam-vähem kirde-edela suunas piklik veekogu, mille edelasopp moodustab pika kitsa lahe – Perajärve, põhjaosa on aga laiem. Järve äärde ulatuvad põllumaad, paiguti on metsatukke ja niite. Idakaldal on park ja laululava. kaldajoon on üsna kääruline, mitmete soppide ja poolsaartega; viimaste kohal süveneb vesi järsku. Järve põhjaosas on kivine madalik – Kivisaar, millel on vett vaid 1 m jagu. kaldad on paiguti lausad, paiguti järsud, ida ja lääne pool liivased, kohati siiski mudased. Põhi on kalda lähedal valdavalt liivane, põhjaosas ka savine, sügavamal mudane.

Läbivool on nõrk. vesi on rohekaskollane ja üsna läbipaistev (2,5-3,1 m), talvel niisama läbipaistev, kuid kollakaspruun. Vesi on kihitunud ning põhjakihtides puudub hapnik.

Taimestik koosnes 1951. a. 21 liigist ja hõlmas 1/4 järve veepeeglist. Füto- ja zooplanktonit on keskmisel hulgal, põhjaloomastikku võrdlemisi vähe. A. Järvekülg on leidnud rohkesti haruldasi karpvähilisi.

Hea kalajärv, kus leidub palju latikat, särge, ahvenat, kiiska, aga ka haugi, roosärge ja koha. Esinevat mudamaim, linask, koger, luts ja vingerjas, sisse on lastud karpkala, peledit ja hõbekokre.

Veelindudest esinevad kõrkja-roolind ja rootsiitsitaja, kõige iseloomulikum haudelind on tuttpütt.

Hea latika-koha järv, kaunis maastikuehe, hinnatav ujumis- ja puhkekohana.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad