Nootjärv

Posted by
|

Ida-Viru maakonnas, Iisaku-Illuka oosistiku põhjaosas asuvas Illuka mõhnastikus paikneb Eesti kõige järvederikkam ala – Kurtna järvestik, kus ligikaudu 30 ruutkilomeetri suurusel alal leidub ligikaudu 40 järve ja järvekest pindalaga 0,2 kuni 136 ha. Kurtna järvestik on kogu maailmas üks kõige ainulaadsemaid termokarstilise päritoluga järvede alasid.

Enamik Kurtna järvedest asub mõhnastiku idaserval, osa ka lääneserval, kõige huvitavamad ja väärtuslikumad aga mõhnastiku keskosas. Keskosas asuvaid järvi ümbritsevad liivase koostisega künkad, servaaladel asuvaid aga piiravad ühtesid idast, teisi läänest soostunud alad. Illuka mõhnastikku katab nn. Kurtna nõmm, kus valdavateks puuliikideks on mänd ja kask, servaaladel aga leidub raba, sood ja lodumetsi. Põlluharimisest on see ala peaaegu mõjustamata, rohkem on mõju avaldanud Kurtna nõmme suur põlemine 1941. a. kevadel ja järgnevad sõja-aastad, mil siin asus rinne.

Nootjärv on Kurtna Suurjärvest 2,5 km kirde pool asuv 5,3 ha suurune järv, ümbritsetud soostunud männimetsaga. Liivaküngastel lõuna ja lääne pool on nõmm. Läänekalda ääres kasvab Ida-Eestis haruldast porssa. Järves on õõtsikut, mudast kallast ja liivast kaldavöödet.

Läbivool on nõrk. Edelast voolab sisse Allikjärvest (0,2 ha) tulev ojake. Väljabooluks on kraav, mis viib osa vett otse Viivikonna jõkke, teise osa Virtsiku järve.

Taimestikku oli 1968. a. keskmisel hulgal, ka liikide arvult keskmine. Veepeeglil domineeris valge vesiroos.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad