Noodasjärv

Posted by
|

(Nuudasjärv, Nadasjärv)

Kütioru põhjaosas, enne selle suubumist Võru-Petseri ürgorgu, asetsev kirde-edelasuunaline orujärv, Võrust 11 km ida pool. Ta absoluutne kõrgus on umbes 73 m, pindala 26,5 ha, sügavus 3,2 m (keskmine sügavus 2,1 m). Järv on olnud enne veel suurem ja sügavam, kuid veepinna alandamine 1952. a. 1 m võrra on järve oluliselt madaldanud. Selle otseseks tagajärjeks on järve kitsa ja madala edelaosa kiire soostumine. Kütioru veerud on Noodasjärve kohal võrdlemisi madalad, ümbruses domineerib põllumaa. Järve kaldad on põhja pool madalad, enamasti mudased, lõunas peamiselt lausad, paiguti ka järsud, liivased või kruusased. Järv on ühtlaselt süvenev, põhi üsna kõva, kaetud õhukese mudakihiga, mis on veidi paksem järve lõunaosas.

Noodasjärv on suhteliselt suure valgala ja keskmise läbimõõduga. Lõunast voolab sisse Iskna oja, kirdest Raagsilla oja, lisaks esineb rohkesti põhja- ja kaldaallikaid. Loodenurgast voolab välja süvendatud iskna oja, mis suubub Võhandusse.

Vesi on rohekaskollane või kollakasroheline ja vähe läbipaistev (0,9-1,0 m), kuid kihistumata.

1957. a. oli taimestik väga liigirikas (30 liiki) ja rohke. Palju on vetikaid, eriti ränivetikaid, samuti rohke on zooplankton. Põhjaloomastiku hulk on eri aastatel erisugune, kord vähene, kord suur. Leidub haruldast karpvähilist (Physocypria kliei).

Kalastikus domineerib särg; järgnevad ahven, latikas, haug, nurg, viidikas, kiisk, linask, nurg, roosärg, koger, luts, säinas, vingerjas ja rünt.

Järv on kasutatav kalastamiseks ning puhke- ja supluskohana. Oluliselt maastikku kaunistavana on ta võetud kohaliku looduskaitse alla.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad