Nõo Karujärv

Posted by
|

Loode-kagu suunas piklik, sopilise edelakaldaga järv. On pidevalt vähenenud (viimati alandati veetaset 1930ndatel aastatel umbes 1 m võrra). Praegu on järve absoluutne kõrgus 59,7 m, pindala 12,5 ha ja suurim sügavus 4,5 m (keskmine sügavus 2,6 m). Kaldad on madalad, enamasti mudased, paiguti turbased ja õõtsikulised. On rajatud üks liivane supluskoht.

Läbivool ei ole kuigi tugev. Sissevool on Kahejärve oja kaudu Väikesest Karujärvest, sanuti kraavidest ja kaldaallikatest. Välja voolab Nõo ehk Tõravere oja, mis suubub Elva jõkke. Kevadine veetõus on umbes 0,6 m. Vesi on kollakasroheline, vähe läbipaistev (1,5 m), hästi soojenev ja segunev. Tänu kaldaallikatele ei ole ka talvel hapnikupuudust.

1954. a. oli taimestik hõivanud kogu järve ja sisaldas keskmisel hulgal liike (16).

Kaladest leidub palju särge, latikat, ahvenat, vähem haugi, linaskit ja kiiska.

Muistendite järgi olevat järv nime saanud sellest, et sinna on uppunud karu või et järv on tekkinud karu pisaratest.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad