Niinsaare järv

Posted by
|

Ida-Viru maakonnas, Iisaku-Illuka oosistiku põhjaosas asuvas Illuka mõhnastikus paikneb Eesti kõige järvederikkam ala – Kurtna järvestik, kus ligikaudu 30 ruutkilomeetri suurusel alal leidub ligikaudu 40 järve ja järvekest pindalaga 0,2 kuni 136 ha. Kurtna järvestik on kogu maailmas üks kõige ainulaadsemaid termokarstilise päritoluga järvede alasid.

Enamik Kurtna järvedest asub mõhnastiku idaserval, osa ka lääneserval, kõige huvitavamad ja väärtuslikumad aga mõhnastiku keskosas. Keskosas asuvaid järvi ümbritsevad liivase koostisega künkad, servaaladel asuvaid aga piiravad ühtesid idast, teisi läänest soostunud alad. Illuka mõhnastikku katab nn. Kurtna nõmm, kus valdavateks puuliikideks on mänd ja kask, servaaladel aga leidub raba, sood ja lodumetsi. Põlluharimisest on see ala peaaegu mõjustamata, rohkem on mõju avaldanud Kurtna nõmme suur põlemine 1941. a. kevadel ja järgnevad sõja-aastad, mil siin asus rinne.

Niinsaare järv on Nõmmejärvest 0,5 km loodes asuv soojärv, mis 1963. a. kraavide kaevamisega täielikult rikuti. Järve ümbritsevad peamiselt siirdesood, ainult idas leidub raba. Niinsaare järv oli varem 7,7 ha suurune umbjärv; pärast Kurtna Suurjärvest tuleva ja Mustjärve viiva kraavi kaevamist langes veetase väga oluliselt. Nii oli 1968. a. suvel vähemalt 50% järvest kuivaks jäänud. Praegu ei ole järvel enam mingit praktilist ega esteetilist tähtsust. Järve veetase tuleks taastada, tõstes vett vähemalt 0,7 m, siis omandaks järv oma endise ilu.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad