Neeruti Sinijärv

Posted by
|

Neeruti Sinijärv asub Sinijärve raba edelaosas, Tagajärvest ligikaudu 0,6 km ida pool. Kirde-edela suunas ovaalse kujuga veekogu, mille absoluutne kõrgus on 98,4 m. Praegu on ta pindala ainult 1,2 ha. Sinijärve sügavus on 4,8 m, sellest vett ainult 3,5 m. Järvest põhja ja ida pool on ulatuslik raba ja rabamännik, lääne ja lõuna pool umbes 100 m laiune rabaõõtsik; sealt edasi algab järsult tõusev oosistik, millest lõuna pool on Mägedi talu. Kogu veepeeglit ümbritseb õõtsikuring, põhja katab turmamudakiht.

Sademetest ja rabaveest toituv umbjärv. Järve vesi on punakaspruuni värvusega, hästi segunev ja soojenev, kuid vähese läbipaistvusega (0,7 m).

Taimeliikide arv oli 1962. a. väike (4 liiki), taimestik vähene. Bakteriplankton on järves rikkalik, nii füto- kui zooplanktonis leidub haruldusi.

Järv on kaladeta, sest talvine hapnikureźiim on halb.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Neeruti järvestik, mis käesoleval ajal koosneb vaid neljast järvest (Ees-, Taga-, Ora- ja Sinijärv) asub Lääne-Viru maakonnas, Pandivere kõrgustiku põhjaosas (Kadrinast 4 km lõuna pool). Järved paiknevad Neeruti mägede vallseljakute ja mõhnade vahel olevates lohkudes. E. Rähni arvab, et 20. sajandi alguses langes veetase Ees- ja Tagajärves paar meetrit. Samal ajal on kuivaks jäänud ka siin olnud Valgeristi järv.

Neeruti Orajärv on Eesjärvest umbes 0,4 km põhja pool asuv 2,8 ha suurune järv, mille sügavus koos lendmudaga on 5,1 m. Loode-kagu suunas piklik järv Orajärve soo loodeosas, vastu mineraalmaad. Järve ümbritseb soine põõsastega heinamaa, ainult põhjakaldal kasvab mets ja idakaldal leidub rabamännikut. Tervet järve piirava õõtsikuriba tõttu on juurdepääs veele raske. Põhja katab must sapropeel mitme meetri paksuse kihina (veekihi paksus järves vaid 3,5 m).

Praktiliselt umbjärv, kuhu toovad vett mõned sookraavid. Järve vesi on kollakasoranźi värvusega, keskmise läbipaistvusega (2,8 m), suvel tugevasti segunev ja soojenev.

Taimeliike oli 1962. a. keskmiselt (19). Bakteriplankton on järves keskmine, fütoplankton on veidi rikkam ja selles esineb palju koldvetikaid, zooplankton üsna rohke. On leitud ka üks kerilooma Trichotria pocillum omapärane vorm.

Kõige kalarikkam järv Neerutis. Kõige arvukam asukas on särg, teisel kohal ahven, kolmandal linask, siis haug ja koger.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad