Narva jõgi on Eesti veerohkeim jõgi. See on umbes 77 km pikkune, algab Peipsi järvest ja voolab välja Soome lahte. Narva jõgikond ulatub Eestisse, Venemaale, Lätisse ja Valgevenesse. Jõgi on nime andnud Narva linnale ja Narva kultuurile.
Keskmine laius on 300 meetrit ja sügavus 5 meetrit. Jõe keskmine vooluhulk on umbes 400 m³/s, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda.
Jõgi moodustab Jaamaküla lähedal oma paljude harude ja kanalitega Jaamaküla luhad.
Permisküla juures on jões 2,2 kilomeetri pikkune Permisküla saar, mis on Eesti suurim jõesaar.
Suurim lisajõgi on Pljussa jõgi.
Narva linna kohal jaotab Kreenholmi saar (Roheline saar) jõe kaheks. Mõlemal jõeharul asub Narva juga, mis on üks Euroopa võimsaimatest jugadest.[1] Joa idapoolse haru kõrgus on 6,5 meetrit ja laius 130 meetrit, läänepoolsel haru joa kõrgus on 3,5–4 meetrit ja laius 70 meetrit. Astangutest alamal on jõgi umbes 3 kilomeetri ulatuses kärestikuline.
Lõheliste ja karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu. Veekogu kuulub “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse” Karoli oja suudmest Gorodenka oja suudmeni ja Narva veehoidla paisust suubumiseni Narva lahte
Piirangud ja keeluajad
- 1. oktoobrist 30. novembrini keelatud lõhe, meriforelli püük
- keelatud on koha püük jäävabas vees – 15. aprillist 15. juunini
- keelatud kalapüük aastaringselt hüdroelektrijaama paisust esimese maanteesillani
- 15. märtsist 15. maini – keelatud püük Narva veehoidlast ülesvoolu