Misso Saarjärv

Posted by
|

Misso alevikust 2 km põhja pool keset metsa asuv väga sopilise kujuga järv. Ta pindala on 22,5 ha, suurim sügavus (koos ligi 2 m paksuse lendmudaga) on 4,4 m (keskmine sügavus 2,4 m). Saarjärv on kirde-edela suunas pikliku kujuga; läände ja idasse ulatuvad lahesopid, põhjaotsas kaunistab teda metsane saareke. Kaldad on võrdlemisi lausad, enamasti mudased või turbased, läänes ja lõunas ääristatud õõtsikuga. Kõige parem juurdepääs on kirdekaldalt, seal leidub ka ilusat liivast põhja. Enamasti on põhi kaetud paksu lendmudaga ja risustatud roigaste ja rampidega.

Läbivool on nõrk. Vesi on kollakasroheline kuni rohekaskollane, keskmiselt läbipaistev (1,0-2,0 m), põhjani segunev ja soojenev. Talvine gaasireźiim on tõenäoliselt ebarahuldav.

Taimestikku leidus 1968. ja 1973. a. üsna vähe, samuti ka liike (12). Fütoplankton on järves võrdlemisi vaene. Zooplanktonit on keskmisel hulgal, haruldustena esinevad selles hiidlondik, järve jäme-koodik jt. haruldased liigid. Põhjaloomastik on vaene.

Järves leiduvatest kaladest on kõige arvukamad särg ja ahven; olevat aga ka kokre, haugi, kiiska, linaskit, roosärge, latikat ja viidikat. Vähesel määral esineb jõevähki; pesitsevaid linde pole kohatud.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad