Männikjärv

Posted by
|

Pedjast 6,5 km loodes paiknev Männikjärv on suuruselt teine järv Endla soostikus. Ta absoluutne kõrgus on 77,1 m, pindala 18 ha. Männikjärv asub soostiku idaserval, läänest piirab teda raba, lõunast ja idast madalsoo. Järv on ovaalse kujuga, väga madal (sügavus kuni 3 m, sellest vähemalt 1,1 m on pehmet muda). Praktiliselt umbjärv. Vesi on hästi segunev ja soojenev ning sisaldab suvel palju hapnikku; talvel võib jääda ummuksile. See on põhjustanud kalade ja võib-olla ka kunagi siin esinenud suurte järvekarpide hukkumise. Kollane kuni pruunikaskollane vesi on läbipaistev kuni mudani (1,3 m).
Männikjärve põhja katab peaaegu üleni taimestik, eriti levinud on kaldavee ja veesisesed taimed. Männikjärv on ainus koht Eestis, kus kasvab väga haruldast vahelmist näkirohtu (Najas intermedia). Eriti palju on seda taime leitud 1968. a. Pole selge, kas vahelmine näkirohi on relikt Suur-Endla ajast või siia sisse toodud kunagise Kärde mõisniku v. Stackelbergi poolt, kes suure loodusesõbrana on Endla soostikku toonud mitmeid loodusharuldusi – mõõkrohtu, soomurakat jne.
Järv pole eriti planktonirikas, kuid fütoplankton põhjustab siiski suvel vee õitsemist. Erakordselt palju leidub järve põhjas raagus oksi meenutavaid järvekäsnu.
Et Männikjärv on talviti tihti ummuksisse jäänud, on kalastik märgatavalt vaesunud (1970. a. alguses suri ühel talvel 3 tonni kalu). Järves leidub kokri, linaskit ja vingerjat (vigiseja), vähem haugi ja särgi.
Peale ondatra elutseb järves ka saarmas. Männikjärv on üks põhjapoolsemaid veekonna elupaiku Eestis.
Männikjärv on hinnatud kogrejärvena, kauni maastikuelemendina, eriti aga taimharulduste kasvupaigana.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad