Tuntud ka Venetpõlve järve, Kaiujärve, Kallejärve ja Venepele järve nime all. Asub Rapla maakonnas, Kaiu asundusest 5,5 km lõuna pool, Kõrvemaa lääneserval, merepinnast 73,2 m kõrgusel. Oma 34,1-hektarilise pindalaga on Loojärv kõige suurem rabajärv Eestis. Ta on üsna sügav – keskosas 5,0 m (keskmine sügavus 3,7 m). Asub Loosalu rabas, kus on sadu laukaid ja Loosalu järvest 200 m põhjaloode pool veel teinegi järv – Väike Loosalu (3,4 ha).

Ovaalse kujuga järve ümbritseb kõikjalt lage laugasraba. kaldad on turbased, järsud, lainetuse mõjul tugevasti murrutatud. Põhja katab 1,5 m paksune turbamudakiht, leidub ka vette langenud puid ja kände.

Järv toitub sademetest ja ümbrusest sissevalguvatest rabavetest. vesi on punakaspruun, kogu aasta vähe läbipaistev (1 m), põhjani segunev ja soojenev. Järve vesi on talvel üsna hapnikurikas.

Taimestikku järves ei ole. Väga vähe on fütoplanktonit. Zooplanktonis leidub mitmeid haruldasi liike. Põhjaloomastik on vaene, see koosneb peamiselt surusääsklaste vastsetest; nendest esineb haruldusi.

Kaladest on järves ahvenat ja haugi. Järv on väga linnuvaene, ainsa linnuna on kohatud sõtkast.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977