Lindjärv

Posted by
|

Harju maakonnas lõunaosas, Kõrvemaa läänepiiril, nn. Paunküla mägedes, on 11 pisikest järve (Rõõsajärv, Väike- ja Suur Kaksjärv, Rahkjärv, Paunküla Mustjärv, Paunküla Linajärv, Punamäe järv, Lindjärv, Kaatsjärv, Konnajärv, Kiruvere järv), lisaks veel 1960. a. Tallinna veevarustuse huvides loodud Paunküla veehoidla. Järved asetsevad loode-kagusuunalise Paunküla oosistiku (mida siin nimetatakse Teedelahkme mäeks ehk Teedelahkme vallseljakuks) termokarstilise tekkega lehtrites. Käesolevaks ajaks on järved enamasti kinni kasvanud ja mudastunud, muutunud pisikesteks veesilmadeks kauni oosistiku servaalal.

Paunkülast 1,5 km edela pool paiknev loode-kagu suunas piklik metsajärv oosistiku lõunaküljel. Tema absoluutne kõrgus on 72,7 m, suurus 7 ha ja sügavus 1,5 m. Järve ümbritseb lai õõtsikuriba. Järves on väike saareke. Kohalike elanike arvates on järvel kaks põhja – esimene, taimejuurtest moodustunud põhi 1-1,5 m sügavusel, teine sügavamal.

Lähtejärv, mille kagunurgast on väljavool Pirita jõkke. Tõnäoliselt leidub põhjaallikaid.

Vesi on punakaspruun, läbipaistvus vähene (0,7- 1,0 m), põhjani soojenev ja segunev. Talvine gaasireźiim on veeorganismidele ebasoodus, seepärast sureb talviti palju kalu.

Taimestik kattis 1966. a. peaaegu kogu järve. Kõige ohtramalt oli ujulehtedega taimestikku, eriti dekoratiivset valget vesiroosi.

Fütoplanktonit on järves keskmisel hulgal. Zooplankton on vähene, kuid selles leidub üht väga haruldast vesikirbulist. Põhjaloomastik on vähene.

Peamine kala on koger, olevat ka haugi, ahvenat, särge, mõnedel andmetel isegi latikat. Haug ja ahven on talviti korduvalt välja surnud. Sisse on lastud hõbekokre.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad