Muud nimed: Rehemäe, Õmma, Pokuta, Koluvere, Laiküla jõgi.
Kasari jõe alamjooksu parempoolne lisajõgi. Algab Risti alevikust 4,5 km kirde pool ja suubub Kasari jõkke 14,5 km kaugusel suudmest; pikkus 48 km, valgala 257 ruutkilomeetrit.

Jõgi asub kogu ulatuses Lääne-Eesti madalikul. Jõe lähe paikneb Õmmasoo põhjaservas, Keila-Haapslu raudtee tammi juures, Metsa rongipeatusest 1 km edela pool. Ülem- ja alamjooksul voolab jõgi peamiselt soises maastikus, kus asustus on hõre või puudub. Keskjooksul on jõe ümbruses ülekaalus põllustatud alad ja asustus võrdlemisi tihe.
Suurematest asulatest paiknevad jõe kaldal või läheduses Koluvere, Kullamaa ja Liivi küla.

Liivi jõgi on mõõduka kaldega. Jõe veejõudu on minevikus rohkesti kasutatud. Juba 1680. a. töötas Koluvere mõisas saeveski (Juske, 1993). L. A. Mellini kaardil (1789) on Liivi jõel märgitud 8 vesiveskit (loetletud allavoolu): Maidlas, Koluvere linnuse juures, Kullamaal 2 veskit, Sillal, Ohmuksel, Liivi külas ja Laikülas. 1938. a. Eesti kaardil oli tähistatud vesiveski Jõgisoos.

Ülem- ja keskjooksul on kalastik võrdlemisi liigivaene (4-5 liiki) ja kalu keskmisel hulgal. Alamjooksul Laiküla lõigus on jõgi kalarikas ja kalastik koosseisult mitmekesine. 1990. a. leitud kaheksast liigist oli võldas väga arvukas. Arvukalt oli haugi, särge, turba, trullingut, keskmisel hulgal vimba. Kalastiku praeguse koosseisu järgi kuulub Liivi jõe ülemjooksu piirkond särje-ahvena-haugi, jõe keskjooks haugi-ahvena ja alamjooks haugi-särje-turva jõe kalanduslikku tüüpi. Jõgi on tervikuna kalanduslikult olulise väärtusega.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001