Emajõe ülemjooksu vasakpoolne lisajõgi, paikneb Jõgeva- ja Tartumaa territooriumil. Algab Kassinurme külast 0,5 km lääne pool ja suubub Emajõkke 62,5 km kaugusel suudmest; pikkus 48 km, valgala 283 ruutkilomeetrit. Jõe ülemjooks asub Vooremaal ning kesk- ja alamjooks Võrtsjärve nõos.
Jõgi saab alguse Kassinurme-Patjala mõhnastiku lääneserva piirkonnas, Kassinurme küla läänekülje all olevaist allikaist. Jõgi läbib Udriku küla. Seejärel käändub Kaarepere küla kohal itta ja jõuab Visusti sohu, pöörab sealt kagusse ja möödub Visusti külast ida pool. Visusti soost väljub jõgi Visusti ja Mullavere voore vahel. Enne Sepa külani jõudmist teeb jõgi paari kilomeetri pikkuse looke ümber Sortsi raba lõunaotsa kagusse, seejärel suundub laias marginaalses ürgorus edelasse ja möödub Pirusi, Koogi ja Suuresöödi külast. Laeva küla keskusest möödub jõgi põhja poolt. Valmaotsa külas teeb jõgi kaare ümber Laeva marginaalse oosi edelaotsa ja laskub Emajõe orundis Laeva sohu. Soos voolab jõgi kunstlikus sirges sängis (“Laeva kanal”) umbes 8 km, möödub Kärevere küla lõunaotsast ja suubub Emajõkke. Jõe suue asub Tartu-Põltsamaa maantee Emajõe sillast 1 km põhja pool ja Laeva jõe sillast 1,2 km ida pool. Ajuti voolab vesi edasi ka jõe alamjooksu alumise osa endises looduslikus sängis (Karisto jões), mis suubub Emajõkke Laeva kanali suudmest 4 km ülesvoolu.
Jõgi on suuremas osas süvendatud ja õgvendatud.

Jõgi on üsna kalarikas ja kalastiku juhtliigiks on särg. 1992. a. tehti kindlaks 11 liigi elunemine jões.
Ülemjooksul Pirusi lõigus oli 4 kalaliiki, väga arvukalt oli särge, arvukalt trullingut.
Keskjooksul Suuresöödi lõigus oli kalastik mitmekesisem (6 liiki). Väga arvukalt oli särge, arvukalt võldast, üle keskmise turba, keskmisel hulgal trullingut. Särgede hulgas oli rohkesti suuri isendeid.
Alamjooksu ülemises osas Valmaotsa lõigus leiti samuti 6 liiki kalu: üle keskmise arvukuse särge, keskmisel hulgal ahvenat, haugi, võldast ja trullingut. Alamjooksu alumises osas Kärevere lõigus oli kalastik silmapaistvalt mitmekesine – 11 liiki. Väga arvukalt oli särge, üle keskmise hulga ahvenat, keskmisel arvukusel haugi ja võldast.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001