Laatre jõgi

Posted by
|

Muud nimed: Sangaste, Lota, Lotta jõgi; ülemjooksul: Pikaantsu jõgi, Kiisametsa oja.
Väikese Emajõe keskjooksu parempoolne lisajõgi. Algab Puka alevikust 8 km kagu pool ja suubub Väikesesse Emajõkke 43 km kaugusel suudmest; pikkus 26 km, valgala 195 ruutkilomeetrit. Tähtsamad lisajõed: Kuigatsi oja (pikkus 9 km), Lota oja (10 km), Keeni oja (10 km) ja Õru oja.
Jõe ülemjooks asub Otepää kõrgustiku lääneosas ning kesk- ja alamjooks Valga nõos. Jõe lähe paikneb Pringi teeristist 2 km ida pool, suubub Väikesesse Emajõkke Tudriku ja Raudsepa küla vahel. Jõe ümbruses domineerib vaheldumisi loodus- ja kultuurmaastik.

Jõe langus on 103,5 m ja keskmine lang 3,98 m/km. Lang on erakordselt suur lähtest kuni Kuigatsi oja suudmeni: 5,7 km lõigus 85 m, s.o. keskmiselt 14,9 m/km.

Pikaantsu külas on jõel paisjärv.

Keskjooksul Lota lõigus ümbritsevad jõge põllud ja niidud, jõe laius on 5-6 m, sügavus valdavalt 0,3-0,5 m ja mõnedes aukudes kuni 1 m. Vool on üsna kiire, 0,4 m/s. Jõe põhja katab puhas peen liiv, leidub ka üksikuid kive.
Alamjooksul Laatre lõigus paiknevad jõe vasakul kaldal mõisapark ja majad, paremal kaldal põllud ja suurfarmihooned. Jõgi on enamasti 15 m (kohati 20 m) lai ja 0,5 m sügav. Jõe kõrgeil kaldail kasvab rühmiti suuri puid ja põõsaid, paiguti on kaldad lagedad ja päikesele avatud. Jõepõhi on valdavalt liivane. Vesi on keskjooksul selge ja väga hele, alamjooksul nõrgalt hägune. Vesi on nii kesk- kui alamjooksul jahe ja hapnikurikas.

1991. a. uurimistel osutus jõgi kalavaeseks ja kalastik koosseisult vähemitmekesiseks. Keskjooksul Lota lõigus esines arvukalt lepamaimu, keskmiselt haugi ja vähe trullingut. Alamjooksul Laatre lõigus leiti keskmisel hulgal särge ning vähesel hulgal ahvenat ja haugi. Jõevähki ei leitud.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001

Kalad kes siin elavad