Kurtna Valgejärv

Posted by
|

Kurtna Valgejärv on üsna kõvade kallastega järv, mis asub Suurest Kirjakjärvest vaevalt 0,5 km põhjakirde pool, lainja reljeefi ja liivase pinnakattega metsases maastikus. Ainult läänes ulatub järveni raba. Järve pindala on 8,6 ha, tema nõgu on järsult süvenev, keskosas kuni 10,5 m sügav (keskmine sügavus 4,6 m). Kaldavöötmes, eriti lõunas ja idas, on rohkesti liivast põhja, sügavamal katab põhja õhuke mudakiht.
Lähtejärv, mis toitub sademetest ja sooveest. Põhjaosast lähtuv kraav viib vähese järvest väljavoolava vee Oru freesturbaväljade piirdekraavi ja sealt edasi Mustajõkke. Järve veetase alaneb pidevalt. Väljavool järvest on praegu katkenud.
Vesi on kollane kuni kollakaspruun, väga läbipaistev (3,6-4,4 m) ja üsna tugevasti kihistunud (näit. 1954. a. juulis pinna- ja põhjaveekihtide temperatuuri vahe 12,2 kraadi, hüppekiht asus 6 ja 7 m vahel). Põhjalähedane vesi on suvel küllaltki hapnikurikas.
Hoolimata liigivaesusest (10 liiki) on taimestik väga rohke, kattes 3/4 järve pinnast ning on levinud kuni 8 m sügavusele. Ujulehtedega taimestiku moodustasid kollane vesikupp ja haruldane lamedalehine jõgitakjas. Fütoplankton on vähene, kuid sisaldab palju arktoalpiinseid, arktilisi ja alpiinseid haruldusi, millest mõnel on vaid üksikud leiukohad maailmas. Zooplankton on vähene, kuid selles esineb vesikirbuline küürik, vähetoiteliste vete karakterliik. Põhjaloomastik on väga vaene.
Kalastikus valitsevad ahven ja haug, leiduvat ka särge. Vähke ja veelinde ei ole.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad