Kurtna Ahnejärv paikneb Martiska järvest 0,5 km edela pool, liivaste küngastega ümbritsetud lohus. Kohalikud elanikud nimetavad seda veekogu Ahvenajärveks, kuid näib õigem olevat nimetada teda H. Riikoja eeskujul Ahnejärveks ning jätta Ahvenajärve nimetus Särgjärvega paaris olevale järvele.

Ahnejärv on põhjakirde-lõunaedela suunas piklik 7,5 ha suurune veekogu. Kagukalda lähedal on väike saareke, sellest lääne pool järve sügavaim koht. 1971. a. juulis oli vee sügavus on 10,7 m. 1975. a. oli veetase järves alanenud 3 m.

Kaldad on kõvad, enamasti liivased, kaetud peamiselt männimetsaga, paiguti ka soostunud. Läänekaldal kasvab Ida-Eestis haruldast porssa. Ahnejärve põhi on rahutu reljeefiga, kaetud kaldavöötmes liiva, kohati turba, sügavamal väga musta jütjaga. vees on palju roikaid ja rampu.

Peamiselt sademetest toituv umbjärv.

Vesi on heleroheline, erakordselt läbipaistev (6,0-6,1 m), seega läbipaistvam kui ühelgi teisel Kurtna järvel. Tänu heale läbipaistvusele ei tohiks vesi olla ka väga teravalt kihistunud.

Järv oli 1971. a. taimestikuvaene, ka taimeliike oli vähe (12).

Nii füto- kui ka zooplanktonit esineb vähe. Fütoplanktonis leidub peamiselt koldvetikaid. Zooplanktonis leidus vesikirbulisi, nende hulgas ka küürikut. M. Pork on leidnud kolm haruldast ränivetikat.

Kaladest esineb vaid ahven.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977