Haanjast 2 km läänes tugevasti liigestatud kaldajoonega järv kõrgete kuplite vahel. Viimastest ulatub mõni (näiteks Korgemägi) 255 m kõrgusele. Kurgjärve pindala on 10,5 ha, suurim sügavus 9,1 m (järve kirdeosas), keskmine sügavus 4,0 m. Soist perve leidub peamiselt ida- ja kagukaldal, mujal on kallas kõva ja põhi liivane.

Kurgjärv on lähtejärv, mis saab vett allikatest ja sademetest (varem ka Väikjärvest); järve kirdeosast väljavoolav Ura ehk Üra oja suubub vagulasse. Kuival ajal see väljavool lakkab.

Vesi on vertikalselt tugevasti kihistunud. Suvel on veesammas kuni põhjani hapnikurikas. Roheka tooniga pruunikaskollane vesi on keskmiselt läbipaistev (2,9 m).

Suhteliselt taimestikuvaene järv, kuid liike on palju (20). Fütoplanktonit on võrdlemisi vähe, zooplanktonit keskmiselt; viimasesse kuuluvad mitmed haruldused (järvekammjalg, hiidlondik) ja vähetoiteliste vete asukad (küürik). Ka vetikate seas esineb haruldus – Straurastrum brasiliense lundellii. Põhjaloomastik on vaene, kuid selles leidub haruldasi vesilestalisi. Esineb jõevähk.

Järve kalastikus on esikohal ahven, järgnevad haug, särg, roosärg; leidub latikat.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977