Korijärv

Posted by
|

(Koosa järv, Koorijärv, Korvijärv)

Valga maakonnas, Antslast 8 km lääne-edelas asuv järv on pikliku kujuga, orienteeritud loode-kagu suunas. Tema absoluutne kõrgus on 48,8 m, veepeegel 36,4 ha, sügavus 5,1 m (keskmine sügavus u. 3,5 m). Korijärve kaldad on lausad, enamasti liivased. Põhjakaares on savist, läänes ja edelas mudast kallast, kohati ka õõtsikut. Põhjaosas on põhi kõva, lõunaosas aga kaetud meetripaksuse rohekasmusta saprogeeliga.

Läbivool on mõõdukas. Lõuna poolt voolab sisse allikarikas Kivioja, kagust Koosa kraav ja põhja poolt rabast lähtuv Jakutsi kraav. Lisaks on rohkesti kaldaallikaid. Järve loodeotsast voolab välja Väike-Emajõkke suubuv Tsirguoja. Tsirguojal oleva veskipaisu avamisel langeb veetase umbes 1 m.

Korijärve kollakasroheline vesi on vähese läbipaistvusega (1,9 – 2,0 m), suvel põhjani soojenev ja segunev. Allikate tõttu jääb mõnel pehmemal talvel järve keskosa ilma jääkatteta.

Taimestik on liikide arvult (17) ja hulgalt keskmine. Kõik taimestikuvööndid on tugevasti arenenud. Zooplanktonit on järves palju, selles kohtame meil haruldasi vesikirbuliste vorme (Bosmina c. crassicornis). Peamiselt surusääsklaste vastetest koosnev põhjaloomastik on vaene. Ilmselt põhjustab seda vaesust rikas kalastik, milles esikohal on põhjaloomadest toituv latikas, kellele rohkuselt järgnevad särg, kiisk, ahven, haug, koha, luts, linask, vingerjas ja roosärg. 20. sajandi algul oli Korijärves ka rohkesti jõevähki. Veelindudest pesitseb järvel peamiselt tuttpütt.

Korijärv on hinnatud kalastus- ja supluskohana.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad