Koosa järv (Kuusjärv) asub Praagalt 4 km lääne pool. Koosa järv on Emajõe suudmeala järvedest suurim (295 ha). Sügavaim koht (1,9 m) on järve edelaosas (keskmine sügavus 1,2 m). Järve piiravad soo ja võsastunud heinamaad; umbes 0,5 km edelas asub soos 7 ha suurune Tsirkjärv (sirgjärv, Umbjärv).

Koosa järve kaldad on madalad, enamasti turbased, põhja katab pehme tumepruun sapropeel, kaguosas turvas.

Järve voolab loodest Porijõgi, läänest magstraalkraav, väljavool on Lagina ja Koosa jõe kaudu Peipsisse. Suvel on järve vesi hästi segunev ja hapnikurikas, talvel aga jääb ummuksile ning külmub osalt põhjani. Kollase või kollakaspruuni vee läbipaistvus on umbes 1 m.

Füto- ja zooplanktonit on järves vähe, kuid viimane on liigirikas (57 liiki) ja sisaldab haruldusi.

Hea seose tõttu Peipsiga on järv kalarikas, kuigi ta “vesi sureb” igal aastal (s.o. järv jääb ummuksile) ning kala kas hukkub või rändab välja. Kevadel tulevad järve uued kalad. Domineerib ahven, sellele järgnevad särg, haug, latikas, säinas, kiisk, roosärg, koger, linask, nurg, teib, viidikas, tõugjas, vingerjas, angerjas, säga; harva on saadud isegi siiga, rääbist ja koha.

Ka linnustik on rikkalik. Peale naerukajakate koloonia on siin ka mustviireste koloonia; esinevad väikekajakas, jõgitiir, kalakajakas, räga-, sinikael- ja luitsnokk-part, tutt- ja punapea-vart, tuttpütt, lauk (vesikana), väikehuik (väike-vesivutt), roo-loorkull jt. linnud.

Koosa järvel on tänu ühendusele Peipsiga suur kalamajanduslik tähtsus Peipsi kalade turgutus- ja kasvupaigana.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977