(Kuulma järv, Kuulme järv, Külmjärv)

Põlva maakonnas, Partsi ümbruses, aga ka Partsilt ida ja lääne pool leidub hulk omapäraseid järvi, mis oma vee väga pruuni värvuse tõttu on tähelepandavad isegi Euroopa järvede hulgas. Maastikuliselt on see ala Kagu-Eesti lavamaa osa, mida lõhestavad kohati mattunud vanad orud, milles säilinud nõgudes asuvad vaadeldavad järved. Üks suurem mattunud orgude süsteem kulgeb enam-vähem põhjast lõunasse; Holvandi ja Timo vahel, nn. Kivijärve orus, asub selles rida järvi. Põhja poolt loetledes on tähtsamad Holvandi Kiisajärv, Holvandi Kivijärv, Kastjärved, Pikamäe järv, Partsi Saarjärv ja Timo Mustjärv. Võib-olla asub ka Koolma järv samas orus. Sellest lääne pool olevas vanas orundis paiknevad Partsi Kõrtsi- ja Mõisajärv, Kivijärve orust ida pool, Saareküla ja Meelva järvedega samas orundis, aga Viroste järv. Kastjärvedest ida pool on kaks Uibojärve.

Koolma järv asub Timost 1,5 km kagu pool. Järve absoluutne kõrgus on 67,8 m, suurus 6,1 ha ja sügavus 6 m. Teda ümbritseb paluka- ja kanarbikurohke männik, järve külgedel on talud ja põllumaad. Kaldad on kõvad, kuid mitte kõrged. Väga palju on liivast kaldavöödet. Vesi süveneb aeglaselt, põhi on kõva, sügavamal mudane. Kalda ääres on rohkesti linaleokive.

Praktiliselt umbjärv. Vesi on punakaspruun, vähe läbipaistev (1,2 m).

Järve taimestik oli 1973. a. vähene ja koosnes ainult 7 liigist. Veepeeglil oli üsnapalju haruldast lamedalehist jõgitakjat, vähem väikest vesikuppu; veesiseseid taimi ei leitud.

Fütoplanktonit pole palju, kuid selles leidub mitmeid haruldasi ränivetikaid. Zooplankton on rohke, kuid liigivaene, silmapaistvalt palju on küürikut.

Ainsaks kalaks olevat väike tumedavärviline ahven.

Koolma järvest paarsada meetrit loode pool on pisike (umbes 1,5 ha) Kogrejärv.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977